Taimetoitlus ehk vegetaarlus jaguneb rangeks ja vähem rangeks taimetoiduks. Veganid söövad ainult taimset toitu, kuid nende seas on ka neid, kes söövad lisaks sellele ka nt mett või juustu. Mõned veganid on toortoitlased ja söövad ainult taimset toortoitu. Vähem ranged jagunevad lakto-vegetaarlasteks (lubatud on piim ja piimatooted) ja lakto-ovo-vegetaarlasteks (lubatud piimatooted ja munad). Mõnikord nimetavad ennast taimetoitlasteks ka need taimetoidu austajad, kes ei söö looma- ja linnuliha, kuid tarvitavad lisaks taimetoidule kala- ja kalatooteid. Eesti keeles pole neil eraldi nimetust, kuid inglise keeleruumis nimetatakse seda gruppi pescetarians (ladina k. pesce – kala). Vaid puuvilju söövate taimetoitlaste ingliskeelne nimetus on fruitarians (inglise k. fruit – puuvili ).
Iga uus õpetus on tegelikult äraunustatud vana. Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin, on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased, st toitusid valdavalt rohelistest lehtedest, puu- ja juurviljadest, pähklitest, seemnetest. 1847. a. asutatud Taimetoitlaste Seltsi (UK) arvates ei tulene sõna “taimetoitlane” (vegetaarlane, inglise k. vegetarian) sõnast köögivili (inglise k. vegetable – taim, taimeline; köögivili), vaid ladinakeelsest sõnast „vegetus”, mis tähendab elujõudu.
Vegetaarlus e. vegetarianism e. vegetarism
- Vegetaarlane ei söö liha, kala, linnuliha; osad ei söö mune ja piimatooteid.
- Võtmeks tervisliku vegetaarlase dieedi juures (või ka ükskõik millise dieedi juures) on süüa laialdases valikus erinevaid toitusid: puu- ja köögivilju, erinevaid roheliste taimi, täisteratooteid, pähkleid, seemneid, kaunvilju jne.
- Limiteerida tuleb magusa ja rasvarikaste toodete hulka. Samuti tuleks tähelepanu pöörata tooraine päritolule (parim on orgaaniliselt kasvatatud), säilitusviisidele ja hoiduda toitude ületöötlemisest.
Veganlus
- Vegan tarbib ainult taimse päritoluga tooteid. Veganid välistavad kõik loomse päritoluga toidud: liha, kala, piim ja piimatooted, muna. Sama kehtib valmistoodete kohta, kus esineb loomset päritolu komponente (nt loomarasv puljongites, želatiin magustoitudes). Mõned jätavad välja ka mee.
- Paljud veganid välistavad ka kõik muu, mida saadakse tapetud loomadelt (nt nahk) ja ei kasuta loomadel katsetatud tooteid (kosmeetika, kehahooldusvahendid).
- Veganlus on eluviis. Paljud inimesed valivad vegani elustiili, kuna neile ei meeldi loomade kasvatus-, toitmis- ja hoiutingimused (suurfarmid jne). Veganid usuvad, et loomse toidu valmimise protsessis kasutatakse maad ja loodusressursse ebaefektiivselt, mistõttu on maailmas nälg. Samuti on tänapäeva loomakasvatus üks suurimaid keskkonna saastajaid.
Toortoidu-veganlus
- Toortoitlane sööb puu- ja köögivilju, marju, lehti, seemneid-pähkleid ja idandeid nende loomulikul kujul (st ilma küpsetamata-kuumutamata). Lubatud on kuivatamine madalal temperatuuril (alla 45 C) ja hapendamine. Toortoitlaseks võib pidada inimest, kelle dieet on 75-100 % ulatuses naturaalne ehk töötlemata.
- Nad ei tarbi looma- ega linnuliha, piimatooteid, mune, tööstuslikke lisaaineid, kuumutatud toitu ning samuti puu- ja aedvilju, mis on GMO, kiiritatud või mille kasvatamisel on kasutatud pestitsiide.
- Osad väldivad ka selliseid maitseaineid nagu äädikas, küüslauk, sojakaste ja tugevad maitsetaimed.
Puuvilja-toitumine
- Puuviljatoitlane sööb päikese käes (puude või põõsaste otsas) kasvanud vilju, lehti, seemneid-pähkleid ja idandeid. Ideaalsel juhul peaks toit olema kohalik ning täiesti värske.
- Sellist eluviisi on lihtsam harrastada lõunapoolsetes troopilistes maades, kus on aasta ringi soe ja värsket toitu on lihtsam kätte saada. Viimasel ajal on ka Euroopas ning USA-s üha rohkem sellise toitumisviisi viljelejaid, kes kasutavad tänapäeva kaubanduse võimalusi.
- Sellist toitumist on peetud inimese jaoks kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks toitumisviisiks. Neid põhimõtteid järgivad oma elus nt jainistid Indias, mõned joogakool-konnad ning esoteerilised liikumised.
Lõpuks on olemas ka praanatoitlased ehk hingusest toitujad, kelle nimetus inglise keeles on breatharians (inglise k. breath – hingama, hingus). See tähendab toitumist Päikese energiast ja tuule, maa ning taimede praanast. Praanatoitlased vajavad füüsilist toitu minimaalselt või üldse mitte. Tarvitavad vett, värskeltpressitud puuviljamahlu ja taimseid leotisi, kuid mõned neist ka seda mitte. Näiteid maailmast: Therese Neumann (Saksamaa), Hira Ratan Manek (India), Prahlad Jani (India), Jasmuheen (Austraalia), Michael Werner (Šveits), Helena ja Michael Blanca (Soome-Saksamaa) jt. Selline tee sobib vaid vähestele ning on võimalik vaid pikaaegse vaimse pühendumuse ja isikliku praktika tulemusena.
Miks peaks sööma toorelt? Sellepärast, et:
- Toidu kuumutamisel üle 45 C hävib suurem osa toitaineid ja see on toidu raiskamine.
- Kuumutatud toidud nõrgendavad immuunsust, ummistavad jämesoolt ja juhivad selliste haiguste nagu südame- ja veresoonkonna haigused, vähk ja diabeet põhjuste nimistut.
- Toortoidu dieet on loomulik dieet oma looduslikus olekus, mis toidab sinu keha, hinge ja vaimu. Inimene ei ole ainult füüsiline keha, vaid ta on energeetiline olend. Toortoit on parim toit Sinu keha rakkudele, aidates neid uueneda ja sellega aeglustades (või isegi tagasi-pöörates) füüsilise keha vananemisprotsesse ja aitab hoida meie elujõudu (chi´d) kõige kõrgemal tasemel funktsioneerimas.
Peamised põhjused, miks inimesed on otsustanud hakata taime- ja/või toortoitlaseks:
- Soov olla terve, hea välja näha, vabaneda terviseprobleemidest, elada kõrge vanuseni;
- Eetilised või religioossed põhjused;
- Uudishimu, soov ennast proovile panna;
- Positiivne eeskuju või isiklik kontakt teiste taime- ja/või toortoitlastega (sh Internet, raamatud), mis on mõjunud innustavalt.
1990-ndate aastate alguse WHO statistika kohaselt oli enam kui 10% maailma elanikkonnast taime-toitlased, nt Indias on taimetoitlasi rohkem kui 80 % rahvastikust, Suurbritannias ligi 7 % (11-18 aastaste noorte hulgas 8 % , ja neid, kes ei tarvita liha rohkem kui üks kord kuus 15 %), USA-s on taimetoitlasi ligi 5 % rahvastikust. Tänu inimeste teadlikkuse tõusule (raamatud, meedia jne) ning uutele tervisepoodidele ja taimetoidurestoranidele, võib arvata, et viimase 10-15 aasta jooksul on see arv veelgi suurenenud. Nt Saksamaal on viimase 7 a jooksul suurenenud taimetoitlaste arv kaks korda (2006.a 1,8%, 2013.a 3,5%), mis teeb u 3,5 mln inimest terve riigi kohta. Taimetoidu osakaalu suurendamine ning liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine (arvestades kaasaegse ühiskonna toitumisharjumusi) võib aidata oluliselt kaasa tervise paranemisele ning paljude krooniliste haiguste kadumisele.
Taime- ja toortoitumise eelised ja ohud (plussid ja miinused)
Kõige suurem eelis on toortoitumise juures: toortoidu tarbijad naudivad suurimat energiat, elujõudu ja tervist (!). Need, kes on valdavalt toortoidulised, kinnitavad, et nende tervis on oluliselt parem kui varem. Muutused dieedis on aidanud paljudel inimestel terveneda väga rasketest tervisehädadest, sh haigustest, mis tavameditsiini mõistes on ravimatud. Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides, kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka kõrgeim vähi- ja südamehaiguste risk. Ja traditsioonilistes taimetoidu riikides on nende haiguste tase kõige madalam.
Toidu töötlemine vähendab selle toitaine-väärtust ja ületöötlemine tapab toidu. Toortoitluse unikaalseim aspekt seisneb toidu ensüümiderohkuses. Ensüümid hakkavad hävima, kui toidu kuumus jõuab 45 C kraadini. Ensüüme on leitud ainult elusates rakkudes, toortoidus, sh ka madalal temperatuuril kuivatatud toidus. Ensüümid on väikesed valgud ja katalüsaatorid, elementide teisendajad. See aktiivne tegevus sisaldab endas kudede ülesehitamist ja vanade osade väljavahetamist, toidust energia tootmist, jääkainete väljutamist jne. Kui sööme suures osas töödeldud toitu, peab keha tegema palju tööd, et surnud toiduained uuesti ellu äratada.
Olukorda halvendavad veelgi ebasobivad toidukombinatsioonid ja kui sööme kiirustades, pea täis muid mõtteid. Pole siis ime, et peale sellist sööma-aega tunneme end tihti väsinud või pahurana. Kui sööme tasakaalustatud taimset toitu selle võimalikult naturaalsel kujul (st töötlemine on minimaalne! ), kogeme peale söömist hoopis rohkem energiat ja ka meeleolu on parem.
Taimetoitluse juures on suurim oht teadmatus, s.t. kui jäetakse toidusedelist liha ja/või piimatooted lihtsalt välja ning muid muutusi dieedis ei tehta. Kui meie põhitoiduks on valdavalt tööstuslikult toodetud teraviljatooted (sh helbed, pagaritooted), (üle-)töödeldud köögiviljad, import-puuviljad, maiustused jne, siis ei saa sellist dieeti palju tervislikumaks pidada. Eriti noorte seas leidub nö kiirtoidu-taimetoitlasi, kelle põhitoiduks on nt friikartulid, saiakesed, pastatooted ja maiustused, millele sageli lisandub ka alkohol ning energiajoogid. Organismis tekib tasakaalutus ning varem või hiljem oluliste toitainete puudus. Taimetoitlane (ja eriti toortoitlane) peab olema tänapäeval väga haritud, et teada, kuidas oma vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte saada.
Teine oht algajate taimetoitlaste puhul on soov väga kiiresti tulemusi saada, nt eesmärgil kaalu langetada või haigusest vabaneda. Järsud muutused toitumises, eriti kui minnakse segatoidult otse üle toortoidule, võivad kehale šokeerivalt mõjuda, samuti tugevaid puhastusprotsesse esile kutsuda. Tüüpilised nö puhastusreaktsioonid on peavalu, kõhulahtisus, seletamatu nohu ja köha, lööve nahal (vistrikud, punnid, paised) või varasemate terviseprobleemide ajutine ägenemine. Sellistest sümptomitest ei maksaks heituda, vaid varuda aega ja kannatust. Need nähud üldjuhul kaua ei kesta ning mööduvad mõne aja pärast iseenesest. Täielik organismi ümberkohanemine uue eluviisi ja toitumisega võib aastaid aega võtta. Sagedasem probleem oluliste toitumismuutuste juures on probleemid seedimisega. Paljud kurdavad, et üleminekul taime- või toortoidule on kõht tihti punnis ja gaase täis, samuti suu lehkab halvasti. Kui oleme varem söönud põhiliselt töödeldud toitu, on soolestik paratamatult muutunud laisaks ega pruugi hakkama saada suurtes kogustes naturaalse (töötlemata) toidu seedimisega. Samuti võib seedetrakt olla rohkemal või vähemal määral kahjustunud, mida põhjustavad liha- ja piimatoodete liigne tarbimine, rafineeritud toidud, maiustused, ravimid (sh antibiootikumid) jne. Sellisel juhul tuleks alustada soolestiku puhastamise ning tervendamisega – eemaldada sealt aastate jooksul kogunenud toksilised jääkained (šlakid) ning taastada soolestiku normaalne mikrofloora. Heaks alguseks võiks olla paastulaagri külastamine kogenud juhendaja juhtimisel.
Kuna taimetoitlus (ja eriti toor-taimetoitlus) pole Eestis väga levinud, siis tuleb paratamatult arvestada ka ümbruskonna suurema tähelepanu alla sattumisega seoses uute toitumisviisidega. Veel tänini peavad mõned taimetoitlust lihtsalt veidruseks ning vahel isegi suisa ohtlikuks. Kindlasti leidub neid „heatahtlikke“ lähedaste, töökaaslaste ja avaliku elu tegelaste seas, kes õpetavad: „Liha söömine on eluliselt vajalik meie põhjamaa kliimas“, „Ilma lihata tekib rauapuudus ja jääd nõrgaks“, „Kui sa ei joo piima, siis hakkavad luud hõrenema ja hambad kukuvad suust“ jne, jne. Ka arstide hulgas on teadmatus sellisel elementaarsel teemal nagu tervislik toitumine üllatavalt suur. Kui soovid oma närve hoida ning inimestega suhteid mitte ära rikkuda, siis parim lahendus on mitte laskuda vaidlustesse ja lõpututesse aruteludesse. Teisi muuta me ei saa, saame muuta vaid iseennast. Kui meie eluviisi ja toitumismuutused toovad kaasa nähtavaid positiivseid tulemusi (hea tervis, kaunis välimus, rohkem energiat ja elujõudu), tekitab see paljudes uudishimu ning küsimusi. Parem anda infot neile, kes ise küsivad ja selleks avatud on. Vastupidi talitades, teisi kritiseerima ja õpetama hakates võime suhted hoopis ära rikkuda. Tuleb austada igaühe valikuid, ka valikut olla haige ja kannatada (kuigi see pole lihtne). Laste ja perekonna puhul lasub põhivastutus siiski vanematel. Kodus omandatud õiged harjumused annavad hindamatu baasi kogu järgnevaks eluks.
Terviseteadliku inimese üks suuremaid väljakutseid tänapäeval on ka kvaliteetse toidu hankimine – kust seda saada? Paraku söögikõlbuliku toidu hulk suurtes selvehallides ja poodides on väga väike, võrreldes kõige muuga. Toidupoodide kaubaletid on küll täis kõikvõimalikke kirevates pakendites asju, kuid kvaliteetse toidutooraine alla kuulub vaid väike osa pakutavast. Enamus poeriiulitel pakutavast on tervisele kahjulik, suuremates kogustes ja pideva tarvitamise järel lausa eluohtlik (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, vähk). Põhjuseks toidule lisatavad keemilised lisaained, liigne töötlemine, mürgised väetised ja putukatõrjevahendid, mida kasutatakse puu- ja köögivilja kasvatamisel, toiduainete kiiritamine jne. Paremat kaupa võib saada turult, kus leidub kohalikke aednikke ja/või väiketalu pidajaid, ökopoodidest ning mahetalunike käest. Veelgi parem on osa toidust ise kasvatada ja naabritega vahetust teha.
Lõpetuseks – algajatel taime- ja toortoitlastel võivad suureks abiks olla raamatud ja suhtlemine mõttekaaslasetega. Inglise, saksa ja vene keeles on väga suur valik taime- ja toortoidu alast kirjandust ( www.amazon.com ), viimastel aastatel on ilmunud ka eestikeelseid raamatuid. Kasulikku teavet võib leida Internetist ja osaleda temaatilistes jututubades (nt Facebook`is). Kindlasti ei tohiks unustada, et toitumine (mis on küll väga oluline) on siiski vaid osake suuremast tervikust. Teadlik ja tasakaalustatud taime- ja toortoit paneb aluse meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Sama oluline on puhas meel (õige mõtlemine) ning eluviis. Pidev negatiivne mõtlemine, pikaaegne stress ja rahulolematus oma eluga (töö, suhted jne) võivad kokkuvõttes kahjulikumad olla kui kõige täiuslikum dieet.
Iidsed toitumisõpetused vs kaasaja teadlaste seisukohad
Iga uus õpetus on tegelikult äraunustatud vana. Teadlased ja naturalistid, nende hulgas ka evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin, on üksmeelel, et muistsed inimesed olid taimetoitlased, st toitusid valdavalt puu- ja juurviljadest, rohelistest lehtedest, pähklitest, seemnetest. Taimetoitlus on maailmas eksisteerinud tuhandeid aastaid. Seda on rohkem või vähem rangelt harrastanud Rooma gladiaatorid, Suvorovi sõdurid, Shaolini mungad, kes on tuntud oma erakordse füüsilise võimekuse poolest, kui ka Vana-Egiptuse preestrid. Sellised suured kreeka filosoofid nagu Platon, Sokrates ja Pythagoras olid ise taimetoitlased. Taimetoitlus oli levinud iidses inkade tsivilisatsioonis. Buddha ja muistse Hiina taoistid olid samuti taimetoitlased. Arvatakse, et taimetoitlased olid ka Ristija Johannes, Naatsareti Jeesus, Assisi Frantsiskus ja prohvet Muhammed. Kuulsad taimetoitlased olid veel nt Leonardo da Vinci, Charles Darwin, Thomas Edisson, Albert Einstein, Isaac Newton, Lev Tolstoi, Mark Twain, Mahatma Gandhi, Adolf Hitler. Nimekirja lisanduvad paljud tuntud sportlased ning Hollywoodi filmitähed.
Inimkeha on loodud olema terve, produktiivne ning funktsioneerima palju kauem, kui kaasajal arvatakse või keskmine eluiga on. Kaasaja bioloogid väidavad, et inimese eluiga võiks olla vähemalt 120-150 aastat (ja seda isegi keskkonnas, kus elame!), kui jälgime oma eluviisi ja toitumist. Uurides rahvaste müüte ja vanu allikaid selgub, et meie esivanemad võisid elada veelgi kauem. Nt juutide pühakirjas Tooras (ehk Vana Testament) on kirjutatud, et Aadam elas 930-aastaseks, Seth 912 a, Eenok 905 a, Metuusala 969 a ja Noa 950 a. Peale Suurt Veeuputust toimusid maailmas suured muutused ning inimkonna võimed oluliselt langesid; see langes ka ajajärku, mil hakati liha toiduks tarvitama. Pika eluea näideteks veidi lähemast ajast on joogameistrid Indiast, nt Trailanga Swami ja Numas De Cugna, kes elasid üle 300 aasta vanaks, Tapasviji Maharaj, kes elas 185 aastat jne. Väidetavalt on ka selliseid meistreid, kes intensiivsete vaimsete praktikate tulemusena on suutnud aktiveerida valguskeha ning sellega saavutanud füüsilise surematuse, nt Babaji, kes eluneb Himaalaja mäestikus. Iseenesest ei ole füüsilise surematuse saavutamine joogide puhul eesmärk, kuid mõned neist (sh Babaji) on võtnud ülesandeks olla ise elavad näited, et selline asi on tegelikult iga inimese jaoks võimalik ja teostatav. Teised näited pikaealisusest: Flora Thompson Põhja-Carolinast USA-s elas 152 aastaseks (suri 1808), Jose Calvarto Mehhikos 186 (s. 1921), Thomas Parr Inglismaalt 152 a. (s. 1795), Jeanne Calment Prantsusmaalt 122 a (s. 1997), Habib Miyan Indiast 138 a (s. 2008).
Traditsiooniline hiina meditsiin ja India ayurveda süsteem peavad toitumist väga oluliseks hea tervise säilitamisel. Juba iidsete aegade targad teadsid, et keha, hinge ja vaimu heaolu nõuab tasakaalu kõikides elu aspektides, k.a dieedis. India jooga traditsioon, mille algallikad ulatuvad enam kui 5000 a tagasi, peab õiget toitumist äärmiselt oluliseks. Chandogya upanišaadid: „Teadvus (meel) on tehtud toidust, mida sööme“ ehk „me oleme need, mida sööme“. Jooga meistrid õpetavad, et see toit jagatakse kehas kolmeks osaks – jäme osa läheb väljaheidetega välja, keskmine osa saab meie füüsiliseks kehaks (veri, lihased, luud jne) ja peeneim osa meie meeleks.
Me ei saa ignoreerida toidu mõju oma teadvusele. Taimetoitlus on üks olulisemaid alustalasid puhta ja tasakaalus meele saavutamisel ning vaimsel teel edasiliikumiseks. Keha ja meel on väga otseselt seotud ja meie kehaline seisund mõjutab tugevalt seda, millised on me mõtted (!). Tänapäeva moodsas ja meelelikele naudingutele orienteeritud maailmas (seksi, materialismi ja ego kultus), kus valitseb pidev füüsiline, emotsionaalne ja mentaalne ülestimuleerimine, jäävad kaugeks sellised mõisted nagu püha elu või satviline elu (nagu Indias seda nimetatakse). Satviline elu eeldab: vegani dieeti, regulaarset meditatsiooni, tasakaalus, armastavat (ahimsa – vägivallatu suhtumine endasse ja teistesse) ja rahulikku elu, ausat elatusviisi ja teiste isetut teenimist. Hatha Yoga Pradipika: „…tuleks hoiduda alkoholist, lihast, kalast, munast, kohupiimast ja hapendatud piimast, maiustustest ja küüslaugust“. Vaishnavad kasutavad vähesel määral piimatooteid (ghee ja jogurt), kuid välistavad samuti loomset päritolu toiduained, kohvi, kakao, musta ja rohelise tee ning seened. Tuleks tarvitada: puhas vesi, aed- ja lehtviljad, terad-seemned (nisu, oder, riis), piim, ghee, mesi, ingver, kurkum jne. Satviline dieet toob kaasa head tervist, pikka iga, tugevust, ilu, õnne ja naudingut – see toit on mahlane, külluslik ja toitev. Läänemaailmas järgivad neid põhimõtteid krišnaiidid (Hare Krishna liikumine), osaliselt mõned kristlikud kogudused (adventistid) ja New Age liikumised. Tänapäeva mõistes on satviline dieet – orgaanilised, värsked puu- ja aedviljad, seemned-pähklid, teravili. See ei sisalda rämpstoitu, liiga vürtsist või soolast toitu, praetud toitu, valget suhkrut ja püülijahu, ja kõiki teisi toite, mis ebaloomulikul viisil stimuleerivad veresuhkrut või meelt. See hoidub lihast, kalast, munadest, alkoholist, kofeiiniga jookidest, tihti ka sibulast ja küüslaugust. Piimatoodetest soovitatakse hoiduda, kui just pole tegemist mahepiima ja sellest valmistatud toodetega, sedagi vähesel määral.
Toitumisteraapiat kasutatakse tänapäeval ravina paljudes maailma riikides ja loodusravikeskustes. Palju kaasajal levinud haigusi saab edukalt ravida oma eluviisi ja toitumist muutes, nt diabeet, südamehaigused, kasvajad, probleemid liigestega, psüühilised ja degeneratiivsed haigused jne. Teadlik ja õigesti korraldatud taimetoitlus sobib nii meestele, naistele, lastele, rasedatele kui ka vanuritele. USA ja Kanada dietoloogide assotisatsioonid väidavad, et igas eluetapis on õigesti planeeritud vegetaarne dieet „tervislik, toitainete poolest adekvaatne ning tervisele kasulik nii teatud haiguste ärahoidmises kui ravis.” Kuigi peavoolu meditsiin seda tunnistada ei soovi, on alternatiivsed ravikeskused, mis kasutavad looduslike ravimeetodite kõrval toitumisteraapia põhimõtteid (sh paastumine), saanud üha populaarsemaks. Kahjuks peitubki siin üks kaasaja suurimaid vastuolusid – organisatsioonid, mis peaksid seisma inimese tervise ja heaolu eest, teenivad tihti hoopis muid eesmärke. Ükskõik millises riigis me ei elaks, on toidu- ja ravimiameti ülesannetes asutus (nt USA-s FDA), mis propageerib küsitava väärtusega ravimeid, toiduaineid ja piirab samal ajal märksa ohutumate alternatiivide kasutamist inimestele. Tegelikult heakskiit millelegi ei taga ohutust (!). Sageli on tegemist teatud huvigruppide lobitööga valitsuses ja soovis veelgi rohkem võimu ning raha saada. Terve inimene ei ole sellistele gruppidele kasulik. Need kolm suurimat vaala, kes hoiavad praegust süsteemi püsti ja suruvad halastamatult maha iga eriarvamuse, on meditsiiniasutused (sh Haigekassa), toidu- ja ravimiamet ning farmaatsiatööstus. Nendega on omakorda seotud toiduainetetööstus, põllumajandusministeerium ja kindlustusettevõtted. Siinkohal on sobiv meenutada, mida ütles Jeesus juba 2000 a tagasi: „Tunne puud tema viljade järgi”. Looduses peitub abi igale probleemile – kui usaldame Loodust ja elame Temaga kooskõlas, võime nautida õnnelikku, külluslikku , tervisest pakatavat elu.
Taimetoitlus ja maailma religioonid
Paljud religioossed ja filosoofilised alustekstid annavad inimestele näpunäiteid, kuidas elada tervet ja haigustevaba elu. Mitmetes õpetustes on soositud taimne dieet (jainism, budism, hinduism, taoism) ja/või on antud rohkem või vähem ranged juhised toitumise kohta (islam, judaism).
Uurides Piibli raamatuid, mis on aluseks kogu lääne tsivilisatsioonile, oli Jumala sõnum Aadamale selge korraldus kasutada toiduks taimi, mitte tappa ja süüa loomi.
Ja Jumal ütles “Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teie roaks”. Ja nõnda sündis. Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata see oli väga hea!
– 1 Mo. 29-31 –
Peale Suurt Veeuputust oli aga maa tühi ja paljas, ning inimestel polnud midagi süüa. Sellises eriolu-korras said inimesed loa tarvitada toiduks mõningaid linde ja loomi, kuid seda vaid äärmisel vajadusel. Tappa ei tohtinud niisama ning toit tuli esmalt ohverdada Jumalale. Ka Moosele antud Kümme Käsku ja käsk „Sa ei tohi tappa“ kehtisid algselt nii inimeste kui loomade kohta. Seda põhi-mõtet järgisid rangelt esseenid, kelle hulka kuulus ka Ristija Johannes, Jeesus ning tema vanemad.
“Elage ainult elu tule abil ja ärge valmistage oma toitu surma tulega, mis hävitab ka teie toidu, teie kehad ja teie hinged…”
„Kuid mina ütlen teile: ärge tapke ei inimesi ega loomi, ega isegi mitte toitu, mis läheb suhu. Sest kui te sööte elavat toitu, elustab see teid, aga kui te surmate söögi, siis surnud söök surmab ka teid. Sest elu tuleb ainult elust, ja surmast tuleb alati surm. Kõik, mis surmab teie toitu, surmab ka teie kehasid. Ja kõik, mis surmab teie kehasid, surmab ka teie hingi…“
“Sööge ande Jumala laualt: puude vilju, põlluvilja, loomade piima ja mesilaste mett. Sest kõike seda on toitnud ja küpsetanud Elu Tuli – kõik on meie Maa-Ema inglite kingitus. Toidud mida te sööte jumala rikkalikult laualt, annavad teie kehale jõu ja nooruse ja te ei näe kunagi haigust.”
„Sest Jumala inglite jõud tuleb sinusse elava toiduga, mida Jumal sulle oma kuninglikult toidulaualt pakub. Ja mälu toit hammastega korralikult läbi, ei see muutuks vedelaks, ja veeingel võiks muuta selle vereks sinu kehas. Ja söö aeglaselt, nagu oleks see palve Jumalale… Sest Jumala laud on nagu altar, ja see, kes tema laua taga sööb, asub templis…“
– Jeesuse õpetused jüngritele, Esseenide rahuevangeelium –
Idamaade rahvad on aastatuhandeid järginud ahimsa printsiipi, mis tähendab tõlkes vägivallatust ja laiemas tähenduses austust kõige elava suhtes. Sellest põhimõttest on kinni pidanud nii hinduistid, budistid kui dzainistid, kelle ühine sünnikodu on India. Indias on ka kõige rohkem taimetoitlasi maailmas. Budistidel ja jainistidel ei ole ka lubatud töötada ametites, kus loomi tapetakse (lihunik, jahimees) või muul viisil ekspluateeritakse. Hinduismis kehtib sama reegel (v.a kastivälised).
“Kui keegi pakub Mulle armastuse ja pühendumusega lehe, lilleõie, puuvilja või vett, siis võtan Ma selle vastu” – Bhagavad – Gita (9.26) –
„Süüa loomade liha on sama, mis süüa oma poja liha. Rumal inimene, sõgestatud oma pimedusest, kes sööb liha, viletsaim inimolenditest.” – Mahabharata XIII (114:11) –
„Ahimsa (vägivallatus) on kõrgeim õpetus.” – Mahabharata XIII (125:25) –
„Liha söömine, mis on sündinud seemnest ja verest, vähendab suurt kaastunnet ja ei ole hea inimesele, kes püüdleb isiklikku valgustumist.” – Mahaparinirvana Sutra –
„Liha söömine on deemonlik tegu, mis toob halbu tagajärgi neile, kes seda teevad ja sellega seotud on ning see loob kahjuliku psüühilise atmosfääri kohtades, kus see aset leiab” – tantra salajased õpetused –
Taime- ja toortoitlase toidupüramiid
Tervislike toitumissoovituste üheks levinumaks esitusviisiks on kujunenud toidupüramiid. Toidupüramiidid võivad erineda, peegeldades erinevate koolkondade seisukohti ja toitumisteaduse ning biokeemia arengut. Allpool on toodud soovituslik vegan-toiduliste toidupüramiid.
Kasutatud kirjandus:
- „Imeliste arstide õpetused”, John Barron;
- „Varjatud tervisevalem”, Jüri Lina;
- „The Yoga Tradition”, Georg Feuerstein;
- „Food for the Gods. Vegetarianism & The World Religions“, Rynn Berry;
- „Esseenide rahuevangeelium“ (I-IV raamat), Edmond Bordeaux Szekely;
- Toitumisteraapia ajakirjad nr 1, 5 ja 6.