HARMOONIA JA TASAKAAL KEHA, HINGE JA VAIMU VAHEL
jooga tunnid 2023-2024
Jooga individuaal- ja rühmatunnid. Jooga naistele. Seminarid, koolitused ja praktikapäevad. Arengut toetavad konsultatsioonid. Joogatunnid asutustes/üritustel/suvepäevadel.
TÄHELEPANU! 2024.a. toimuvad vaid individuaaltunnid (kokkuleppel).
Jooga on terviklik õpetus inimesest, kuidas luua harmooniat keha, hinge ja vaimu vahel. See on suurepärane abivahend kaasaja inimesele, aidates parandada üldist kehalist ja tervislikku seisundit, maandada pingeid ja stressi ning leida tasakaalu iseendas. Õpime tundma oma sisemisi jõuvarusid ja saame sinasõbraks oma kehaga.
Tundi on oodatud kõik naised, kes soovivad midagi enda ja oma tervise heaks ära teha. Tunnid toimuvad väikeses rühmas (kuni 8 inimest). Sooritame harjutusi pehmelt, vastavalt keha vajadustele ja võimalustele, mistõttu pole olulisi piiranguid vanusele ega füüsilisele vormile.
Lisaks joogaharjutustele kasutame tunnis Pilatese ja idamaade tantsu elemente, mis on voolavad, dünaamilised. Paraneb rüht, figuur, üldine enesetunne, liikumine muutub naiselikumaks ja graatsilisemaks. Kursus on jagatud mooduliteks. Iga kuu keskendume mõnele olulisele teemale ja osalejad saavad kaasa harjutuste kava(d).
I Mis on jooga? Keha kui hinge tempel. September ja oktoober
II Hingamine. Tunded ja emotsioonid. November
III Sisemine rahu: meditatsioon ja palve jõud. Detsember
IV Joogaga uude aastasse. Jaanuar
V Kuidas püsida talvel tervena? Veebruar
VI Joogaga kevadel. Organismi puhastamine. Märts
VII Naiste praktikad. Aprill ja mai
• • • • •
“Jooga on minu jaoks eluviis. Olen lõpetanud klassikalise jooga joogaõpetajate koolituse ja rühmasid juhendanud üle 12 aasta. Akadeemilise haridustee viis mind Tartu ülikooli usuteaduskonda, religiooniuuringud ja teoloogia erialale. Minu diplomitöö teema oli “Jooga vaimne baas ja tänapäev”, mille kaitsesin 2008.aastal. Lisaks olen end täiendanud erinevatel kursustel ja jätkukoolitustel. Toetudes aastatepikkusele praktikale ja isiklikule kogemusele olen kohendanud jooga õpetust kaasaja inimese jaoks sobivamaks, arvestades eelkõige naist ja tema heaolu. Tundi on oodatud kõik, kes soovivad elada tervemalt, teadlikumalt, tuua oma ellu rohkem rõõmu, rahu, tasakaalu ja harmooniat.”
Marianne Suurmaa
mis on jooga
Jooga on isiksusliku enesearendamise vahend (sanskriti k. „ühendus“, „side“; „terviklikkus“). Selles tähenduses on jooga mõiste mõõtmatult laiem, kui vaid üks iidne India mõtteteaduse vool või selle ajakohastus. Jooga on terviklik õpetus inimesest, kuidas luua harmooniat keha, hinge ja vaimu vahel. On täiesti omanäoline õpetus, mida ei õpetata mitte teadmiste kogumiseks, vaid kogemuste saamiseks nii füüsilisel kui psüühilisel tasemel. Oluline on isiklik kogemus ja kuidas neid teadmisi oma ellu rakendame. Joogaga tegelemiseks ei tule loobuda oma maailmavaatest või usulisest kuuluvusest, vaid julgustatakse uurima sügavamalt oma tõekspidamisi ning toetuma tervele mõistusele.
Läänemaades tegeletakse põhiliselt hatha joogaga, mis alustab füüsilisest kehast, tervisest ja heaolust. Hatha joogas sobib hästi ütlus: terves kehas terve vaim! Hatha – ha – „päike“ (ekspressiivsus, aktiivsus), tha – „kuu“ (passiivsus, rahu) ehk eesmärk on leida tasakaal.
Jooga eesmärk on pääseda ligi puhtale teadvusele (intuitsioon) ja mitte reageerida meele stampidele. Jooga hoiatab tardumuse eest, samuti on välistatud vägivald enda vastu. Märksõnad: vägivallatus, mõõdukus. Kõik põhineb oma kogemusel, ei saa oma meele rahu laenata või kopeerida (pelgalt raamatute lugemine ei aita). Mõtestatus ja teadvelolek on see, mis teeb võimlemisest jooga. Hatha jooga teeb seda läbi keha – läbi füüsilise tasakaalu jõutakse vaimsesse tasakaalu. Tänapäeva võimlemisharjutused nõuavad rohkem energiat kui joogaharjutused, sest iga järsk või kiire liigutus tarbib palju energiat. Ka tekib niisuguste liigutuste puhul lihastes rohkem piimhapet, mis tekitab väsimust. Joogas veri jaotub ühtlaselt kõigisse kehaosadesse ning lõdvestumisel saadetakse tugev energiavoog.
jooga ja lõdvestumine
Teadus lõdvestamisest on hatha-jooga süsteemi tähtis osa. Loodus ise õpetab meid täiuslikult puhkama ja rahunema (lapsed, loomad), kasvades omandame me palju kunstlikke, halbu harjumusi ja unustame suure osa neist, mida on andnud meile loodus. Puhkus ja lihaste lõdvestamine erinevad oluliselt vaba olemisest, laiskusest jne. Need inimesed, kes oskavad hästi puhata, on tavaliselt ka tööl kõige aktiivsemad ja energilisemad. Nad ei kaota asjata energiat, sest neil läheb iga liigutus „täie ette“. Lõdvestumise ja mitte midagi tegemise vahel on suur erinevus. Rahuseisund on töö poolt põhjustatud jõupingutusete vaheajal kogu kehaga tajutav puhkus. Lõtvus või laiskus on sisemine tööst eemaletõmbumine ja sellest tulenev tegevus/ tegevusetus. Inimene, kes ei tunne puhkusega seotud seaduspärasusi, kulutab 3-20 x rohkem energiat, kui seda on vaja tegeliku töö tegemiseks (nii vaimse kui füüsilise töö puhul). Näide hiirt varitseva kassiga. Kergesti ärritumine, vihastamine, liigne muretsemine hoiab närvid pidevalt pingul ning lihased on kogu aeg pidurdamatute, kontrollimatute mõtete ja liigutuste pärast pinges. Oluline on olla oma emotsioonide peremees, mitte ori (!) Lääne inimene ei oska elada siin ja praegu, pidev mõtlemine tulevikule, või vastupidi, ollakse kinni minevikus.
Loodus nõuab tasakaalu igas asjas – füüsiline töö, millega ei kaasne mõistuse toimimist ja töö ainult peaga, sandistab inimest samamoodi. Terves kehas jõuab toit ühtmoodi hästi kõikidesse osadesse, kuid kehaosa, mida ei kasutata, saab normaalsest vähem toitu ja nõrgeneb. See, kes tegeleb ainult ühekülgse tegevusega, kasutab ning arendab vaid üht osa oma lihastest. Vanades jooga tekstides loetletud 840 000 jooga-asanat, tähtsamaid on 84 (asana – asend). Asana eesmärk on takistuste eemaldamine elu energia voolamise teelt. Alles seejärel on võimalik oma meelega tegelemine. Harjutuse välise vormi omandamine on vaid esimene samm, eesmärk on tuua inimene iseenda juurde. Vajalik on pidev tähelepanu, et meel ei töötaks mehaaniliselt. Jooga aitab vabaneda meele mehaanilistest toimingutest (automaatsed käitumis- ja mõtlemismallid). Meel on nagu lääts, mille läbi maailma vaatame (vajab keskendumisoskust ja lõdvestust samal ajal). Kõigepealt joogas õpitakse lõdvestumisoskust. Loovus tähendab paindlikkust, täiuslikkust. Selleks, et viiulit mängida, tuleb kasutada keeli ja neid häälestada. Me peaksime kogu oma keha häälestama = harmoonia (ajutegevus, vereringe, siseelundid). Läbi liikumise ja hingamise saame kogemuse oma keha rütmist.