Sa oled see, mida sa sööd… See, mis on näiliselt uus, võib olla tegelikult äraunustatud vana. Öeldakse, et kui saabub uus teave, siis esmalt seda naeruvääristatakse, seejärel osutatakse vastupanu ja lõpuks võetakse omaks. Nii nagu veel 500 aastat tagasi vaieldi selle üle, kas Maa tiirleb ümber Päikese, või vastupidi – vaieldakse tänapäeval paljudel muudel teemadel. Keskajal võis selline asi lõppeda tuleriidal, kui julgesid arvata teisiti kui avalik enamus või valitsev ladvik. Tänapäeval õnneks see nii ei ole. Ometi on on meil arenguruumi veel küllaga – avatumat mõtlemist, hoolivust ja sallivust võiks ka meie ühiskonnas rohkem olla…
Üks neist teemadest on tervis ja toitumine, mis on olulised mõlemad: pole tervist, pole elu. Tervise tõelist väärtust oskavad see-tõttu hinnata eelkõige need, kes on ise haiged olnud või kannatanud terviseprobleemide käes. Ei vaja ilmselt tõestust see, et lääne meditsiin on omadega teatud mõttes ummikusse jõudnud. Palju on probleeme, millele ei osatagi lahendust leida ja seetõttu on kuulutatud ravimatuks.
Kaasaegne meditsiin maailmas on teinud küll suuri edusamme, kuid paljude levinud haiguste puhul tegeletakse pigem haiguse sümptomite mahasurumise või tagajärgede likvideerimisega. Arstid on tihti ülekoormatud ja nad ei jõua süveneda iga inimese probleemidesse. Peavalu korral on küll mugav haarata valuvaigistava tableti järele – valuaisting küll selleks korraks kaob, ent me ei võta sellega ära probleemi põhjust. Kui aga lõigata ära umbrohu pealsed, jättes juured puutumata, kasvab see peagi tagasi ning sageli veelgi jõudsamal kujul. Nii võib lõpuks tekkida nõiaring, kus vajatakse üha kangemaid ja suuremaid ravimidoose, ent inimene tunneb end tegelikult üha haigemalt. On inimesi, kelle elu sõltubki ravimitest, ja see pole mitte odav lõbu. Pole saladus, et peale sõjatööstuse ja narkoäri kõige suuremad kasumid liiguvad just ravimitööstuses. Kas nende eesmärk on inimeste tõeline aitamine või vaid ajutise ja näilise leevenduse andmine? See küsimus võib üha rohkematel inimestel tekkida…
Inimene on osake loodusest ning selleks, et olla terve ja õnnelik, tuleb elada kooskõlas loodusega. Võrreldes kõigi teiste elus-vormidega siin Maa peal on inimene väga hiljutine asukas. Inimene ei ole ainul füüsiline keha. Inimene on tervik – meil on keha, hing ja vaim. Nendel teadmistel põhineb ka nt Hiina meditsiin ja India ayurveda õpetused, mis on tuhandeid aastaid vanad. Samuti on neid tarkusi rakendanud meie kohalikud ravitsejad, kelle teadmised ei ole kahjuks meieni säilinud. Keerulise ja sõdaderohke mineviku tõttu on paraku suur osa sellelt väärtuslikust infost kaduma läinud…
Meie esivanemate elu erines paljus kaasaja inimese omast. Seda mitte ainult ümbritseva keskkonna või eluviisi tõttu, vaid ka toidu ja toitumisharjumuste poolest. Varem söödi seda, mida loodus pakkus, toitu ei säilitatud ega töödeldud. Toiduks kasutati peamiselt taimetoitu, st puu- ja köögivili, lehed, seemned, pähklid, marjad jne. Inimene on elav olend ja vajab seetõttu ka elusat toitu. Kõige otsesem ja puhtam energia tuleb otse päikeselt. Seega mida lähedamal on toit oma algsele olekule, seda rohkem eluenergiat see toit sisaldab. Värsked nisuidud omavad väga kõrget loomulikku energiataset – kuid kui samad täiskasvanud taimed kuivatatakse, jahvatatakse, töödeldakse ja valgendatakse jahuks, siis need kaotavad palju väärtuslikke toitaineid ja tegemist ei ole enam looduse loomuliku toiduga.
Inimene bioloogilise liigina ei ole oluliselt muutunud viimaste aastatuhandete jooksul, mistõttu vajame endiselt toitu, mis on värske ja võimalikult naturaalne – mitte ületöödeldud, rafineeritud toitu, kuhu on lisatud E-ained või GMO saadused (geneetiliselt muundatud organismid). Inimene ei ole kosmonaut või tegelane ulmefilmist, nagu on öelnud toitumisnõustaja ja kogemustega toortoidu praktik Sille Poola, vaid oleme loodud elama kooskõlas loodusega ja sellega ka arvestama. Kui see tasakaal läheb paigast ära, tekivadki haigused ja probleemid.
Miks peaks eelistama süüa võimalikult naturaalset ja töötlemata toitu? Sellepärast, et:
1. Toidu kuumutamisel üle 47 C hävib suurem osa toitaineid (vitamiinid jne). S.t mida pikem on töötlemise protsess ja suurem kuumus, seda vähem väärtuslikku jääb järele, mida keha tegelikult vajab.
2. Rafineeritud (ületöödeldud) toidud nõrgendavad immuunsust ja seedimist ning see on otseselt seotud paljude terviseprobleemi-dega, nagu nt südame- ja veresoonkonna haigused, vähk, diabeet, luude hõrenemine jne. Need kõik on puhtalt lääne tsivili-satsiooni haigused, mida traditsioonilistes ühiskondades ei tuntud. Või vähemalt sellisel määral mitte.
3. Toortoidu dieet on loomulik dieet oma looduslikus olekus, mis toidab sinu keha, hinge ja vaimu.
Inimesed, kes tarvitavad palju taimset toitu ja toitu selle kõige naturaalsemal kujul (vähemalt 50% dieedist on toortoit), naudivad suuremat energiat, elujõudu ja tervist. Need, kes eelistavad loomulikku toitu, mis on värske ja vähetöödeldud (sh keetmisele eelistavad pigem aurutamist, praadimisele kuivatamist või madala temperatuuriga küpsetamist), kinnitavad, et nende tervis on oluliselt parem kui varem. Muutused dieedis on aidanud paljudel inimestel terveneda väga rasketest tervisehädadest, sh haigustest, mis tavameditsiini mõistes on ravimatud. Maailma tervishoiu statistika näitab, et riikides, kus lihatarbimise tase on kõige kõrgem, on ka kõrgeim vähi- ja südamehaiguste risk. Ja traditsioonilistes taimetoidu riikides on nende haiguste tase kõige madalam.
Taimetoitluse juures on suurim oht teadmatus, s.t. kui jäetakse toidusedelist liha (ja/või piimatooted) lihtsalt välja ning muid muutusi dieedis ei tehta. Kui meie põhitoiduks on valdavalt tööstuslikult toodetud teravilja tooted (sh helbed, pagaritooted), (üle-)töödeldud köögiviljad, import-puuviljad, maiustused jne, siis ei saa sellist dieeti palju tervislikumaks pidada. Organismis tekib tasakaalutus ning varem või hiljem oluliste toitainete puudus. Taimetoitlane, ja eriti toortoitlane, peab olema väga teadlik sellest, kust oma vajalikud vitamiinid ja mineraalained kätte saada. Väärtuslikku infot võivad anda raamatud, kuigi eesti keeles ei ole kahjuks praegu veel suurt valikut. Nõu saab ka spetsiaalse väljaõppe saanud toitumisnõustajatelt. Nt Inglismaal, Saksamaal ja USA-s on loodud lausa tervisliku toitumise akadeemiad, kus on eraldi spetsialiseerumine taime- ja toortoidule. Lisaks professionaalsed kokad ja ülikooli haridusega toitumisnõustajad, kes teevad sel teemal koolitusi terves maailmas.
Pikemalt räägime kõigest kursustel, mida korraldame. Taime- või toortoitumine ei tähenda ainult toore kapsa või porgandi närimist. Tegelikult on võimalusi lõputult ja kes on avatud, julgeb katsetada, võib selle kaudu avastada hoopis uue ja imelise maailma!
Marianne Suurmaa
Artikkel ilmus ka ajakirjas Buduaar (talv 2010)